Plaati on toodetud limiteeritud kogus 500 tükki, kõik plaadid on nummerdatud.

Selle heliplaadi pühendame poole sajandi möödumisele Eesti esimesest kitarristide ansamblite kontserdist, mis toimus pühapäeval, 28. aprillil 1968. aastal kinos Kosmos. Seda üritust on nimetatud ka NSV Liidu esimeseks rokkfestivaliks ning see on muutunud oluliseks tähiseks meie biitmuusika rajal. Palju on ununenud, paljud tollased esinejad on lahkunud manalateele, kuid ometi väärib see kõik meenutamist.

Teieni jõuab helikandja, kus selle põlvkonna üks iidolitest Jaak Joala seisab oma muusikutee alguses. Selles kõiges on veidi naiivsust ja küündimatust, kuid ometi paelub ja köidab muusikasõpru just esitatu nooruslik siirus.
Kontserdi avaesinejaks olid Kristallid koos Jaak Joalaga ning punkti pani ansambel Virmalised. Praegu pole mõtet vaagida, kumb ansamblitest kuulsam oli, sest populaarsust jagus mõlemale. Kuid arvatavalt just selle kontserdi järel tekkis Jaagul huvi Virmaliste kui ansambli ja tema juhi Toivo Kurmeti loomingu vastu.

Kes kellele esimesena ettepaneku tegi, pole teada ega ilmselt ka tähtis, kuid fakt, et juba 1968. aasta suvel Pärnus esinenud Kristallide kontserdi järel kiirustas Jaak Virmalistega mängima-laulma. Nii see suvi kahes bändis korraga kulus, kuid järjest ilmselgemaks sai, et Jaagu süda kuulub biitmuusikale ja seda pakkusid just Virmalised. Jaagu tegevus Virmalistes ei olnud väga pikk, sest 1968. aasta sügisel võeti ta sõjaväkke. 1969. aasta kevadel salvestati Heliloojate majas selle plaadi nimilugu „Taas on päev”, kaunis valss, mis oma erakordselt lüürilise esituse ja tekstiga jääb südamesse.

Taas on päev, taas on tehtud hiigelring.
Kõik näib nii selgena … kuid kas see ongi nii…

Vikerraadio kuulajad hääletasid Jaagu 1968. aastal parimaks noorartistiks.

Olavi Pihlamägi
muusikaajakirjanik